võlts
Võlts on midagi ehtsa või originaali asemel tehtud või esitletud pettuse eesmärgil; võltsitud, ebaehtne või järeleaimatud asi või nähtus.
Võlts on omadussõna ja nimisõna, mis tähistab midagi, mis ei ole ehtne, originaalne ega autentne, vaid on tehtud või esitletud tegeliku asja asemel pettuse, petmise või järeleaimamise eesmärgil. Võlts võib viidata nii füüsilistele objektidele (võltsraha, võltsdokumendid, võltskunst) kui ka abstraktsetele nähtustele (võltsemotsioonid, võltslikud väited). Võltsimise peamine eesmärk on tavaliselt kellelegi kahju tekitamine, ebaseaduslik kasu saamine või tõe varjamine. Eesti õigusruumis on võltsimine kriminaalkorras karistatav tegu, eriti kui see puudutab ametlikke dokumente, raha, väärtpabereid või identiteete. Sõna kasutatakse ka laiemalt igapäevakeeles, näiteks võlts naeratus (ebasiiras), võltskirjanik (plagiaator) või võltsprofessionaal (pettur, kes teeskleb eksperdi olevat). Digitaalajastul on tekkinud uusi võltsimise vorme, nagu süvavõltsid (deepfake'id), kus tehisaru abil luuakse väga veenvaid võltsitud pilte või videoid.
Etümoloogia
Eesti keeles on sõna «võlts» kasutatud juba varasest ajast, tõenäoliselt seotud sõnaga «võltsima», mis omakorda võib olla laenatud germaani keeltest.
Kasutusnäited
Politsei avastas tema valdusest võltspassi ja võltsjuhiloa.
Kunstioksjonil müüdi kogemata võlts Konrad Mägi maal.
Ta nägu oli täis võltsi naeratust, aga silmad jäid külmaks.