tragöödia
Tragöödia on dramaateos või näidend, mis kujutab kannatusi ja lõpeb tavaliselt peategelase surmaga. Laiemalt ka raske õnnetus või sündmus, mis toob kaasa surma või suurt kannatust.
Tragöödia on kirjanduslik ja teatrikunsti žanr, mis kujutab kangelase võitlust ületamatute jõududega ning lõpeb tavaliselt kangelase surmaga või hävinguga. Klassikaline tragöödia sai alguse Vana-Kreekas ja käsitles sageli müütilisi või ajaloolisi teemasid, kus peategelane langeb oma iseloomuomaduste või saatuse tõttu. Tuntumad antiikautorid on Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tragöödias on oluline roll kangelase sisemistel konfliktidel ning moraalsetel valikutel, mis viivad paratamatu lõpuni. Žanrile on iseloomulikud kõrgendatud emotsioonid, õilsad tegelased ja tõsine, kõrgenenud stiil. Argikeeles tähendab tragöödia ka rasket õnnetust või katastroofi, mis toob kaasa surma, kannatusi või suurt hävingut. Selles tähenduses viitab sõna südantlõhestavale või šokeerivale sündmusele. Näiteks võidakse rääkida peretragöödiast, rahvustragöödiast või lihtsalt tõelisest tragöödiast, kui kirjeldatakse eriliselt valusat või traagilist sündmust. Teatriterminina kasutatakse sageli ka liitsõna «tragöödiateater» või väljendit «tragöödia ja komöödia» kahe vastandliku draamakunsti žanri tähistamiseks.
Etümoloogia
Pärineb kreeka keelest tragōidia (tragos 'sikk' + ōidē 'laul'), algselt 'sikkulaul', seotud Dionysose kultusega
Kasutusnäited
Shakespeare'i tragöödia «Hamlet» on üks maailmakirjanduse tuntumaid teoseid.
Lennuõnnetus oli tõeline tragöödia, kus hukkus üle saja inimese.
Antiikteatris kandsid tragöödia näitlejad maske ja kõrgeid saapaid.