abstraktsioon
Abstraktsioon on mõistelise mõtlemise protsess, mille käigus eraldatakse objektide või nähtuste üldised, olulised omadused ning jäetakse kõrvale ebaolulised detailid. See võimaldab luua üldistatud kontseptsioone ja teooriaid.
Abstraktsioon on kognitiivne tegevus, kus inimese mõistus eemaldub konkreetsetest, konkreetsetest faktidest ja asjade üksikasjadest, et keskenduda üldistele põhimõtetele ja olemuslikele tunnustele. Filosoofias ja loogikass on abstraktsioon fundamentaalse tähtsusega, sest see võimaldab luua kategooriaid, klassifitseerida erinevaid objekte ja nähtusi. Matemaatikas ja informaatikas mängib abstraktsioon olulist rolli mudelite ja algoritmide väljatöötamisel, võimaldades lahendusi rakendada paljudele sarnastele probleemidele. Kunstis tähendab abstraktsioon tegelikkuse mittekujutamislikku esitust, kus eelistakse vormide, värvide ja geomeetriliste kujundite uurimist konkreetse maailma reprodutseerimise asemel. Igapäevases keelekasutuses kasutatakse abstraktsioonit ka üldiste mõistete - nagu "armastus", "õiglus" või "ilu" - kirjeldamiseks, mis ei ole otseselt tajutavad, kuid on intellektuaalselt arusaadavad.
Etümoloogia
Ladina keelest "abstractio" (eemaldamine), mille juur on "abstrahere" (eemale tõmbama). Sõna pääsis eesti keelde teaduskeele kaudu 20. sajandil.
Kasutusnäited
Matemaatika areneb suures osas abstraktsioon kaudu, kus konkreetsetest arvudest liigutakse üldiste algebraaliste struktuuride juurde.
Kunst muutus 20. sajandil oluliselt, kui kunstnikud hakkasid kasutama abstraktsiooni ja loobuisid traditsioonilistest representatiivsest kujutamisviisidest.
Programmeerimises on abstraktsioon oluline vahe, mis võimaldab arendajatel kompleksset funktsionaalsust peiteid rakendada lihtsa kasutajaliidese taha.