ümbermõõt
Ümbermõõt on suurus, mis näitab kujundi või eseme serva pikkust piki ümbert mõõdetuna; perimeeteri pikkus.
Ümbermõõt on geomeetrias ja igapäevaelus kasutatav mõõt, mis näitab kujundi, eseme või pinna välisserva kogupikkust. Ümbermõõdu saab mõõta mis tahes suletud kujundi äärt mööda, näiteks ruudu, ringi, kolmnurga või ebakorrapärase kujundiga eseme puhul. Tasapinnaliste kujundite puhul on ümbermõõt kõigi külgede pikkuste summa. Näiteks on ruudu ümbermõõt neljakordne külje pikkus ja ristkülikul kahe lühema ja kahe pikema külje pikkuste summa. Ringi ümbermõõt arvutatakse valem 2πr abil, kus r on ringi raadius. Praktikas kasutatakse ümbermõõtu paljudes valdkondades: ehituses (aediku pikkuse arvutamine), käsitöös (kangakulu määramine), tervishoius (keha ümbermõõtude mõõtmine) ja igapäevaelus. Ümbermõõdu ühikud on pikkusühikud nagu meeter, sentimeeter või kilomeeter. Mõistet ei tule segi ajada pindalaga, mis näitab kujundi siseosa suurust.
Etümoloogia
Liitsõna eesti keeles: ümber (ümbritsevalt, ringikujuliselt) + mõõt (suurus, mõõtmine)
Kasutusnäited
Ringi ümbermõõt on ligikaudu 3,14 korda suurem kui selle läbimõõt.
Jooksja läbis staadioni ümbermõõdu nelja minutiga.
Arstipraktikas mõõdetakse sageli vöökoha ümbermõõtu terviseriskide hindamiseks.