mõõt
Mõõt on suurus, millega väljendatakse esemete, ainete või nähtuste kvantitatiivseid omadusi, nagu pikkus, mass, maht, aeg või temperatuur. Samuti on mõõt vahend või süsteem millegi mõõtmiseks.
1. Mõõt on suurus või ühik, mida kasutatakse millegi kvantitatiivse omaduse väljendamiseks. Näiteks pikkuse mõõtühikud on meeter, sentimeeter ja kilomeeter; massi mõõtühikud on kilogramm ja gramm; mahu mõõtühikud on liiter ja milliliiter. Mõõdud on standardiseeritud, et tagada üheselt mõistetavus ja võrreldavus. 2. Mõõt tähendab ka mõõtmise vahendit või riista, millega määratakse kindlaks mingi suurus. Näiteks joonlaud on pikkuse mõõtmise vahend, kaal on massi mõõtmise vahend ja termomeeter on temperatura mõõtmise vahend. 3. Ülekandelises tähenduses väljendab mõõt piiri, määra või ulatust. Näiteks «kõigel peab olema mõõt» tähendab, et ükski asi ei tohi minna liiale. Samuti kasutatakse väljendit «täis saama» või «mõõt täis» millegi liigse või talumatu kohta. 4. Ajaloolises kontekstis oli mõõt ka teraviljamahtu väljendav ühik, mida kasutati eriti talumajapidamises ja kaubanduses. See mõõt vastas umbes 30 liitrile ja oli levinud Eestis kuni meetermõõdustiku kasutuselevõtuni.
Etümoloogia
Eesti keeles on sõna «mõõt» pärit läänemeresoome sõnast, mis on seotud mõõtmise ja kindlaksmääramise tegevusega. Sarnased sõnad on soome keeles «mitta» ja karjala keeles «mitta».
Kasutusnäited
Retseptis oli vaja pool mõõtu jahu ja veerand mõõtu suhkrut.
Rahvusvahelises kaubanduses kasutatakse standardseid mõõte, et vältida arusaamatusi.
Kõigel peab olema mõõt, ka töötamisel ja puhkamisel.
Pikkuse mõõt meetermõõdustikus on meeter, mis jaguneb 100 sentimeetriks.
Tema kannatuse mõõt sai lõpuks täis ja ta otsustas lahkuda.