läbimõõt
Läbimõõt on sirglõigu pikkus, mis ühendab ringjoone, sfääri või muu ümmarguse kujundi kaht punkti, kulges läbi keskpunkti. Matemaatikas tähistatakse tavaliselt tähega d või ⌀.
Läbimõõt on geomeetriline mõõt, mis näitab ringjoone, ringi, sfääri või muu ümmarguse kujundi laiust läbi keskpunkti. See on sirglõik, mis ühendab kaht ringjoone punkti ning läheb läbi kujundi keskpunkti. Läbimõõt on alati kaks korda pikem kui raadius (kaugus keskpunktist ringjoone punktini). Ringjoone läbimõõt on seotud ümbermõõduga valemiga: ümbermõõt = π × läbimõõt, kus π (pii) on umbes 3,14. Praktikas kasutatakse läbimõõtu paljudes valdkondades: ehituses ja inseneriteaduses (torude, detailide mõõtmiseks), igapäevaelus (näiteks pitsa läbimõõt), astronoomias (planeetide ja tähtede suuruse kirjeldamiseks) ning tööstuses. Läbimõõdu tähistamiseks kasutatakse sageli sümbolit ⌀, näiteks «toru ⌀ 50 mm» tähendab, et toru sisemine läbimõõt on 50 millimeetrit. Eesti keeles on läbimõõt liitsõna sõnadest «läbi» ja «mõõt», mis väljendab, et mõõdetakse läbi kujundi keskpunkti.
Etümoloogia
Eesti liitsõna: läbi + mõõt (mõõtmine läbi keskpunkti)
Kasutusnäited
Puu tüve läbimõõt oli üle meetri.
Ehitusplaanil oli märgitud, et ventilatsioonitoru läbimõõt peab olema 150 mm.
Jupiteri läbimõõt on umbes 11 korda suurem kui Maa oma.