läbilõige
Läbilõige on objekti kujutis, mis näitab selle sisemust sellisena, nagu see paistaks, kui objekt oleks tasapinnaga läbi lõigatud; geomeetrias ka lõikepind ise.
Läbilõige on tehniline joonistus või kujutis, mis näitab objekti, ehitise või organismi sisemust nii, nagu see paistaks, kui objekt lõigataks mõtteliselt tasapinnaga läbi. Läbilõiked on laialt kasutusel arhitektuuris, tehnikas, anatoomias ja teistes valdkondades, kus on oluline näidata sisemist struktuuri. 1. Tehniline tähendus: Joonistel ja kavanditel märgitakse läbilõikega tavaliselt, millise tasapinnaga objekt on läbi lõigatud (nt horisontaalne, vertikaalne) ja kuidas siseosad paiknevad. Arhitektuuris näitab hoone läbilõige ruumide kõrgusi, põrandate ja lagede asukohta ning seinte paksust. 2. Geomeetriline tähendus: Geomeetrias tähistab läbilõige ka lõikepinda ennast - näiteks silindri ja tasapinna lõikumisel tekkinud kujundit. 3. Ülekandelises tähenduses: Ühiskonna läbilõige tähendab erinevate gruppide, kihtide või vaadete representatiivset esindatust; teatav valim, mis peegeldab terviku mitmekesisust.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest läbi + lõige (lõikama). Väljendab tegevust, kus midagi lõigatakse läbi, et näha sisemust.
Kasutusnäited
Arhitekt valmistas hoone läbilõike, et näidata kõigi korrusten paigutust.
Anatoomia õpikus oli inimkeha läbilõige, mis näitas siseorganite asukohta.
Uuringu valim moodustas ühiskonna läbilõike, hõlmates eri vanuse- ja sissetulegugruppi.