hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus ained, osakesed või lained pöörduvad oma algsuunast kõrvale ja levivad laiali. Füüsikas on hajumine valguse, heli või muude lainete suunamuutus keskkonnas.
Hajumine ehk difusioon on protsess, mille käigus ained, osakesed, energia või lained pöörduvad oma algsuunast kõrvale ja levivad laiali. See on üks olulisemaid füüsikalisi ja keemilisi nähtusi looduses ja tehnikas. 1. Füüsikas tähistab hajumine lainete (valguse, heli, raadiolainete) suunamuutust kokkupuutel aine osakeste või ebaühtlustega. Näiteks valguse hajumine atmosfääris põhjustab taeva sinise värvi, sest lühema lainepikkusega sinine valgus hajub rohkem kui teised värvused. 2. Keemias ja ainekandeprotsessides tähendab hajumine aineosakeste juhuslikku liikumist kontsentratsioonigradiendi mõjul, kus ained liiguvad suurema kontsentratsiooni piirkonnast väiksema kontsentratsiooni suunas kuni tasakaalu saavutamiseni. Näiteks lõhnaaine levib ruumis hajumise teel. 3. Bioloogias on hajumine oluline rakkude toitumises ja ainevahetuses, kus hapnik, toitained ja jäätmeained liiguvad rakkude vahel. Hajumine toimub iseeneslikult, ilma energia kulutamiseta, ainult kontsentratsioonide vahest tingitud jõudude mõjul.
Etümoloogia
Tuletatud tegusõnast «hajuma», mis pärineb soome-ugri algkeelest. Liide -mine moodustab tegusõnast nimisõna, mis väljendab tegevust või protsessi.
Kasutusnäited
Valguse hajumine atmosfääris muudab taeva siniseks.
Parfüümi lõhn levib toas hajumise teel.
Hapniku hajumine kopsudes on elutähtis protsess.