atribuut
Atribuut on omadus, tunnus või iseloomustus, mis kuulub mingile asjale, isikule või nähtusele. Grammatikas on atribuut sõnaosa, mis täiendab nimisõna.
Atribuut on põhiliselt kahemõtteliselt kasutatav termin, millel on nii üldine kui grammatiline tähendus. Üldises mõttes tähistab atribuut mis tahes omadust, karakteristikut või tunnust, mis on omane mingile objektile, isikule, nähtusele või kontseptsioonile. See võib olla füüsiline, vaimsete või abstraktne omadus, nagu värv, suurus, käitumine või sotsiaalne staatus. Grammatikas on atribuut sõnaosa (tavaliselt omadussõna, osastava vormiga nimisõna või relatiivsusetus lause), mis täiendab ja iseloomustab nimisõna. Atribuut eristab ja täpsustab nimisõna tähendust, muutes väite konkreetsemaks ja informatiivsemaks. Näiteks fraasis "suur maja" on "suur" atribuut, mis iseloomustab "maja" omadust. Atribuudi funktsioon on seega keeleline vahend, mis rikastab kirjeldust ja täiendab meie arusaamist asjadest.
Etümoloogia
Ladina keelest "attributum" (antud, määratud), mis on tuletatud verbi "attribuere" (omistada, määrata) minevikuosastusest.
Kasutusnäited
Tema peamised atribuudid olid julgus ja ausus.
Grammatikas on omadussõna oma olemuselt atribuut, mis kirjeldab nimisõna.
Valge värv on selle karja atribuut, millega ta eristub teistest.