puukborrelioos
Puukborrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide hammustuse kaudu leviv nakkushaigus, mille põhjustajaks on Borrelia perekonna bakterid. Haiguse iseloomulikuks tunnuseks on sageli punahk rõngakujuline lööve hammustuskohal.
Puukborrelioos on kõige levinum puukide kaudu leviv nakkushaigus Eestis ja teistes Põhja-Euroopa riikides. Haiguse põhjustajaks on Borrelia burgdorferi kompleksi kuuluvad spiraalkujulised bakterid, mida kannavad eelkõige puugid (Ixodes ricinus). Nakkus kandub inimesele üle, kui nakatunud puuk on kinni olnud vähemalt 24-48 tundi. Haiguse varajane tunnus on sageli iseloomulik punane rõngakujuline lööve (erythema migrans) hammustuskoha ümber, mis võib tekkida mõne päeva kuni nädala jooksul pärast hammustust. Löövet ei teki aga kõigil nakatunutel. Ravimata jäetuna võib haigus areneda mitmes staadiumis, kahjustades liigeseid, närvisüsteemi ja südant. Varajases staadiumis on puukborrelioos antibiootikumidega hästi ravitav, kuid hilisemas faasis võivad tekkida püsivad tervisekahjustused. Eestis nakatub puukborreloosi igal aastal sadu inimesi, eriti aktiivne on puukide hooaeg kevadest sügiseni. Haigust tuntakse ka nime all Lyme'i tõbi (nime järgi Ameerika väikelinna Lyme, kus haigust esmakordselt kirjeldati 1970. aastatel). Ennetamiseks on oluline kanda looduses pikki riideid, kasutada puukide tõrjevahendeid ja kontrollida pärast looduses viibimist hoolikalt nahka.
Etümoloogia
Termin koosneb sõnadest «puuk» (vereimev lülijalgsete klassi kuuluv parasiit) ja «borrelioos» (haiguse nimetus bakteriperekonna Borrelia järgi, mis sai nime prantsuse mikrobioloogi Amédée Borrel' auks)
Kasutusnäited
Pärast metsas seenelkäiku avastasin jalal puugi ja kartsin, et võin nakatuda puukborreloosi.
Arst diagnoosis puukborreloosi iseloomuliku rõngakujulise lööbe põhjal ja määras antibiootikumiravi.
Puukborreloosi vastu vaktsiini ei ole, seega on ainus kaitse puukide hammustuste vältimine.