puukentsefaliit
Puukentsefaliit on puukide levitatud viirushaigus, mis põhjustab aju ja ajukelmete põletikku ning võib kulgeda raskelt. Eestis on puukentsefaliit üks tõsisemaid puugihammustusest tulenevaid haigusi, mille vastu on olemas vaktsiin.
Puukentsefaliit on puukide kaudu leviv viirushaigus, mis põhjustab kesknärvisüsteemi, eriti aju ja ajukelmete põletikku. Haiguse põhjustab puukentsefaliidi viirus, mida kannavad peamiselt metsakirbud ehk tavalised puugid. Nakatumine toimub tavaliselt nakkusliku puugi hammustuse kaudu, kuid harvem ka pastöriseerimata piima kaudu nakatunud loomadelt. Haigus algab sageli gripisarnaste sümptomitega nagu palavik, peavalu ja lihasvalu. Osa haigestunutest kogeb teist faasi, kus tekib entsefaliit ehk ajupõletik, mis võib avalduda tugevate peavalude, kõrge palaviku, kaela jäikuse, teadvusehäirete ja halvamuste kujul. Raskematel juhtudel võib haigus põhjustada püsivaid tervisekahjustusi või lõppeda surmaga. Eestis on puukentsefaliit levinud kogu riigi territooriumil ja haigete arv on viimastel aastakümnetel kasvanud. Kõige tõhusam kaitse on vaktsineerimine, mida soovitatakse eriti neile, kes veedavad palju aega looduses. Lisaks on oluline kaitsta end puugihammustuste eest sobiva riietuse ja puukide eemaldamisega võimalikult kiiresti pärast hammustust.
Etümoloogia
Sõna koosneb osistest «puuk» (vereimev putukas) ja «entsefaliit» (kreeka keelest enkephalos 'aju' + -iit 'põletik'), viidates haiguse ülekandeteele ja selle mõjule ajule.
Kasutusnäited
Pärast metsas jalutamist avastatud puugihammustuse järel diagnoositi mehel puukentsefaliit.
Arst soovitas puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kõigil, kes käivad sageli metsas või aia tööd teevad.
Puukentsefaliidi sümptomid hakkasid avalduma kaks nädalat pärast matkareisi.