puuk
Puuk on väike verejoolija putukas (tegelikult lülijalgsete hõimkonda kuuluv puuklaadne), kes võib hammustades nakatada inimesi ja loomi ohtlike haigustega nagu puukentsefaliit ja borrelioos.
Puuk on väike, tavaliselt 2-4 mm suurune lülijalane (Ixodida selts), kes toitub imetajate, lindude ja roomajate verest. Eestis esineb kõige sagedamini hirvepiiluluu ehk metsapiiluluu (Ixodes ricinus), kes on aktiivne kevadel ja sügisel soojal ajal. Puugid võivad kanda endas ohtlikke haigustekitajaid, millest tuntuimad on puukentsefaliit (puukborne entsefaliit) ja Lyme'i tõbi ehk borrelioos. Puukentsefaliidi vastu on olemas vaktsiin, kuid borrelioosi vastu vaktsiini pole. Puugi hammustus on enamasti valutu ning puugi võib avastada kehalt alles tunde või päevi hiljem, kui see on juba kinnitunud ja verega täitunud. Puugi eemaldamisel tuleb olla ettevaatlik, et puugi pea ei jääks nahka. Puugid elavad madalas rohus, põõsastes ja võsas ning ronivad inimese või looma külge riietuselt või jalgadelt. Puukide ennetamiseks kasutatakse puugikaitsevahendeid ning soovitatakse pärast metsamatka kontrollida kogu keha pinda. Eestis on puugihaiguste levimus suhteliselt kõrge ning puukide aktiivsusperioodil soovitab Terviseamet olla ettevaatlik. Argikeeles nimetatakse puuki ka piilulukuks või puugiks ning väljendit «puuk pureb» kasutatakse sageli hoiatuses või naljatlevalt.
Etümoloogia
Eesti keeles on sõna «puuk» tõenäoliselt algupärane, sugulaskeeltes leidub sarnaseid vorme (soome «punkki», võib olla seotud sõnaga «punga» ehk midagi ümaramat).
Kasutusnäited
Pärast metsas jalutamist avastas ta oma jalalt verd imeva puugi.
Arst soovitas puugi hammustuse tõttu jälgida, kas nahale tekib punane tähn.
Kevadel tuleks kindlasti metsas käies kanda pikki pükse, et vältida puukide hammustust.