saialill
Saialill on kollaste õitega rohttaim, mida tuntakse ka nimetuse all võilill. Eestis on levinud hariliku saialille liik, mis õitseb kevadel ja suvel ning mille õitest valmistatakse meditsiinilisi tooteid.
Saialill (võilill) on kollaste õitega rohttaim, mis kuulub korvsõieliste sugukonda. Eestis kasvab looduslikult kõige sagedamini harilik saialill, mida leidub nii niitudel, teekäärtel kui ka aedades umbrohuna. Taim on tuntud oma eredate kollaste õite poolest, mis avanevad päikeseliste ilmadega ja sulguvad õhtuks ning pilvisuse korral. Saialille õied koosnevad paljudest pisikestest õiekeeltest, mis moodustavad ühe suure korvi. Pärast õitsemist muutuvad õied halliks pallikeseks, mis sisaldab langevarju moodi seemnetupsusid – neid nimetatakse ka langevarjudeks või luitsudeks. Saialillel on pikk traditsioon rahvameditsiinis. Saialilleõitest valmistatakse teed, ekstrakte ja salve, mida kasutatakse seedetrakti probleemide, põletike ja nahahaiguste korral. Eriti hinnatud on kevadised saialilleõied, millest tehakse moosi, siirupit ja isegi veini. Lisaks hariliku saialille liigile kasvab Eestis ka teisi saialilleliike, näiteks soo-saialill ja sügis-saialill, mis õitsevad hiljem aastal. Taim on oluline varases kevadtoidulauaks kimalastele ja teistele tolmeldajatele. Nimetus «saialill» pärineb tõenäoliselt sõnast «sai» ehk võileib, viidates kollase värvi sarnasusele võiga.
Etümoloogia
Eesti keeles on sõna «saialill» tõenäoliselt tuletatud sõnast «sai» (võileib), viidates õite kollasele värvile, mis meenutab võid. Sünonüüm «võilill» kinnitab seda seost.
Kasutusnäited
Kevadel on aiamurul täis kollaseid saialilli, mis tulevad igal aastal tagasi.
Vanaema keedab saialilleõitest ravivat teed ja valmistab nendest moosi.
Lapsed puhusid saialille luitsud laiali ja vaatasid, kuidas seemned tuulega lendasid.