gripp
Gripp on nakkuslik viirushaigus, mis põhjustab palavikku, köha, peavalu, lihas- ja liigesevalu ning üldist nõrkust. Gripi põhjustavad gripiviirusad, mis leviavad õhu kaudu tilkade ja puutumise teel.
Gripp on ägeda kuluga nakkushaigus, mida põhjustavad gripiviirusad (influentsaviirusad tüübid A, B ja C). Haigus algab tavaliselt järsku kõrge palavikuga (38-40°C), millega kaasnevad tugev peavalu, lihas- ja liigesevalu, väsimus, köha ja nohu. Gripi eristab tavalisest külmetushaigusest tüüpiliselt raskem kulg ja tugevam üldine nõrkustunne. Gripp levib õhus lenduvate pisarate kaudu köhimisel ja aevastamisel ning saastunud pindade kaudu. Haigus kestab tavaliselt 5-7 päeva, kuid väsimus võib püsida kauem. Gripihooaeg Eestis kestab tavaliselt talvekuudel, oktoobrist märtsini. Raskematel juhtudel võib gripp põhjustada tüsistusi nagu kopsupõletik, eriti riskirühmadel (eakad, krooniliste haigustega inimesed, väikelapsed, rasedad). Gripi vastu on olemas vaktsiin, mida soovitatakse igal aastal uuendada, kuna gripiviirusad muutuvad pidevalt. Raviks kasutatakse peamiselt sümptomite leevendamist (palavikualandajad, puhkus, vedelikud), rasketel juhtudel ka viirusevastaseid ravimeid.
Etümoloogia
Prantsuse keelest grippe, mis omakorda saksa keelest grippen (haarama, hoida kinni), viidates haiguse äkilisele ja tugevale haardele.
Kasutusnäited
Talvel gripi tõttu haigeks jäänud töötajaid oli märkimisväärselt palju.
Arst soovitas eakatel inimestel kindlasti gripi vastu end vaktsineerida.
Laps põdes rasket grippi kõrge palavikuga ning jäi nädalaks koolist koju.
Apteeker müüs gripi sümptomeid leevendavaid ravimeid.
Gripi hooaeg algab tavaliselt sügisel ja kestab kuni kevadeni.