vaktsiin
Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mida manustatakse inimesele või loomale immuunsuse tekitamiseks teatud nakkushaiguse vastu. Vaktsiini abil õpetatakse organismi immuunsüsteemi ära tundma ja võitlema haigustekitajaga enne, kui päris nakatumiseni jõuab.
Vaktsiin on meditsiiniline preparaat, mis sisaldab nõrgendatud, tapetud või osalisi haigustekitajaid (viirusi, baktereid) või nende toksiine, mille eesmärk on stimuleerida organismi immuunsüsteemi tootma antikehi ja looma kaitset konkreetse nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimise tulemusena omandab organism immuunsuse ilma, et peaks läbi põdema haiguse ennast koos kõigi selle tüsistuste ja riskidega. Vaktsiinid jagunevad mitmeks tüübiks: elusvaktsiinid (nõrgendatud haigustekitajad), surnud vaktsiinid (tapetud patogeenid), toksiinivaktsiinid, subühikuvaktsiinid ja uuema põlvkonna vaktsiinid nagu mRNA-vaktsiinid. Eestis on riiklik immuniseerimiskava, mis hõlmab laste ja täiskasvanute vaktsineerimist selliste haiguste vastu nagu leetrid, punetised, mumps, tuulerõuged, läkaköha, difteeria, teetanus ja paljud teised. Vaktsineerimise laialdasel kasutamisel on oluline roll nakkushaiguste leviku piiramisel ja mõnede haiguste (näiteks rõugete) täielikus väljajuurimises maailmas. COVID-19 pandeemia tõi vaktsiinid eriti teravalt avaliku tähelepanu keskpunkti aastatel 2020-2021.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast vaccinus (lehmaga seotud), mis tuleb sõnast vacca (lehm). Nimetus pärineb sellest, et esimene vaktsiin valmistati lehmarõugete viiruse põhjal rõugete vastu 18. sajandi lõpus.
Kasutusnäited
Laps sai tervisekeskuses kolm vaktsiiني korraga vastavalt immuniseerimiskavale.
Grippi vaktsiini soovitatakse teha igal aastal enne hooaja algust, eriti riskirühmadele.
COVID-19 vaktsiin vähendas oluliselt raskete haigusjuhtumite ja surmade arvu pandeemia ajal.