biokütus
Biokütus on kütus, mis on toodetud taimetest, jäätmetest või muudest bioloogilistest materjalidest ja mida kasutatakse autode, küttesüsteemide ja elektrijaamade energiaallikana.
Biokütus on taastuv energiaallikas, mis saadakse bioloogilisest materjalist nagu taimerakkude jäätmed, õliseemned, puidu jäätmed ja põllumajandusjäätmed. Erinevalt fossiilsest kütusest, mille kasvamine võtab miljoneid aastaid, regenereerub biokütus looduses märkimisväärselt kiiremini. Peamised biokütuste liigid on biodiisel ja bioetanool, mida kasutatakse sisepõlemismootorites autode ja veoautode juhtimisel. Biokütuse kasutamist peetakse üheks võimaluseks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks, kuid selle tootmine võib mõjutada ka põllumajandust ja maakasutust. Paljud riigid, sealhulgas Eesti ja Euroopa Liit, on määranud kohustusliku biokütuse segunemise taseme tavalisele kütusele.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest 'bio-' (elusloodusega seotud, kreeka keelest bios 'elu') ja 'kütus' (põlevaine).
Kasutusnäited
Uued automuddelid on projekteeritud nii, et neid saab käitada tavalisel biokütuse ja diiselisegul.
Riik soodustab biokütuse kasutamist maksusoodustustega, et vähendada sõltuvust nafta impordist.
Biokütuse tootmine põhineb maismaa ja rapsi kasvatamisel, mis on keskkonnaküsimuste tõttu vaidlusalune.