isolaator
Isolaator on materjal või seade, mis takistab elektri, soojuse või heli läbipääsu. Elektrotehnikas kasutatakse isolaatoreid voolukaablite ja elektriseadmete ümber, et takistada elektrivoolu soovimatu levikut.
Isolaator on materjal, ese või seade, mis takistab või piirab oluliselt mingisuguse energia või aine levikut. Peamised isolaatoritüübid on elektriline, soojuslik ja heliline isolaator. Elektriline isolaator on materjal (nt klaas, portselan, kumm, plast), mis ei juhi elektrivoolu ja mida kasutatakse voolukaablite katmiseks, elektriliinide tugikonstruktsioonides ning elektriseadmete ohutuse tagamiseks. Soojusisolaator (nt vaht, villmaterjalid, mineraalvill) takistab soojuse ülekandumist ja aitab hoida soojust hoonetes või seadmetes. Heliisolaator vähendab müra ja heli levikut. Igapäevaelus on kõige tuntumal elektri- ja soojusisolaatorid: elektriliinide portselanist isolaatorid ning majade seinte soojustusmaterjal. Isolaator on vastand juhile, mis laseb energiat või ainet läbi. Füüsikas peetakse ideaalseteks isolaatoriteks materjale, milles vabad elektronid praktiliselt puuduvad ja elektrijuhtivus on väga madal.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast insulare (eraldama, eraldatud), mille juur on insula (saar).
Kasutusnäited
Elektrikaablid on kaetud plastist isolaatoriga, et vältida lühist ja elektrilööki.
Vana maja seintesse paigaldati paks isolaator, et vähendada küttearvet.
Elektriliinide postides on portselanist isolaatorid, mis hoiavad voolukaablit toest eemal.