süsiniku jalajälg
Süsiniku jalajälg on inimtegevuse või toote poolt tekitatava kasvuhoonegaaside koguse mõõdik, mida väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendis. See näitab, kui palju CO₂ ja teisi kasvuhoonegaase tekib näiteks toote tootmisel, transpordil või inimese igapäevaelus.
Süsiniku jalajälg on mõõdik, mis väljendab inimtegevuse, toote, teenuse või organisatsiooni poolt tekitatavate kasvuhoonegaaside kogust. Seda mõõdettavalt süsinikdioksiidi ekvivalendis (CO₂e), kuhu on ümber arvutatud ka teised kasvuhoonegaasid nagu metaan ja dilämmastikoksiid. Süsiniku jalajälje kontseptsioon aitab hinnata inimtegevuse mõju kliimamuutustele ja võimaldab teha keskkonnateadlikumaid valikuid. Inimese isikliku süsiniku jalajälje moodustavad näiteks transport (auto, lennuk), toitumine (lihatoodete tarbimine), eluase (kütmine, elekter) ja tarbimine (rõivad, elektroonika). Organisatsioonide puhul arvestatakse kogu tegevusahela jooksul tekkivaid heitkoguseid alates tooraine hankimisest kuni jäätmekäitluseni. Paljud ettevõtted ja riigid püüavad oma süsiniku jalajälge vähendada, et saavutada kliimaneutraalsust. Eestis on keskmise inimese süsiniku jalajälg ligikaudu 10-12 tonni CO₂ aastas, mis on Euroopa keskmisest veidi kõrgem, peamiselt energiatootmise ja soojusvarustuse tõttu. Süsiniku jalajälje vähendamine on oluline samm kliimakriisi leevendamisel ja kestliku arengu suunas liikumisel.
Etümoloogia
inglise keelest carbon footprint, kus footprint tähendab jalajälge kui metafoorset jälge, mida inimtegevus keskkonda jätab
Kasutusnäited
Lennureisid vältides saab oluliselt vähendada oma süsiniku jalajälge.
Ettevõte tellis auditi, et välja selgitada oma toodete süsiniku jalajälg.
Taimse toitumise eelistamine vähendab inimese süsiniku jalajälge märkimisväärselt.