kasvuhoonegaas
Kasvuhoonegaas on atmosfääris esinev gaas, mis neelab ja kiirgab soojuskiirgust ning põhjustab kasvuhoonefekti, mille tulemusena Maa temperatuur tõuseb. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan, lämmastikhapnikoksiid ja veeaur.
Kasvuhoonegaas on gaas, mis atmosfääris neelab päikeselt maa pinnale jõudvat lühilainelist kiirgust ja kiirgab seda tagasi soojusena, põhjustades nn kasvuhoonefekti. See efekt on saanud nime kasvuhoonete järgi, kus klaas laseb valguse läbi, kuid hoiab soojuse kinni. Looduslikult esinev kasvuhoonefekt on vajalik elu toimimiseks Maal, kuid inimtegevuse tõttu suurenenud kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris põhjustab kliimamuutusi ja globaalset soojenemist. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2), mis tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, metaan (CH4), mis eraldub põllumajandusest ja jäätmekäitlusest, lämmastikhapnikoksiid (N2O) ning veeaur. Süsinikdioksiid on kõige olulisem inimtekkeline kasvuhoonegaas, moodustades ligikaudu kolmveerandi kogu heitkogusest. Kasvuhoonegaaside vähendamine on keskne eesmärk rahvusvahelistes kliimakokkulepetes nagu Pariisi kokkulepe. Eestis moodustavad suurima osa kasvuhoonegaaside heitest energiatootmine, transport ja põllumajandus.
Etümoloogia
Liitsõna eesti keeles: kasvuhoone + gaas, viitab kasvuhoonete toimele, kus läbipaistev materjal laseb valguse läbi, kuid hoiab soojuse kinni
Kasutusnäited
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Metaan on kasvuhoonegaas, mis on süsinikdioksiidist ligi 25 korda võimsam.
Eesti peamised kasvuhoonegaaside allikad on elektri- ja soojatootmine ning transport.