frustratsioon

nimisõna neutraalne meditsiin

Frustratsioon on pettumuse, ärevuse ja ärrituse tunne, mis tekib siis, kui mingit eesmärki ei õnnestu saavutada või soov jääb täitmata. Tüüpiline reaktsioon takistustele ja ebaõnnestumistele.

Frustratsioon on negatiivne emotsionaalne seisund, mis tekib siis, kui inimese vajadused, soovid või eesmärgid jäävad rahuldamata või nende saavutamine osutub võimatuks. See väljendub pettumuse, ärevuse, ärrituse, viha või abituse tundena ning võib tekkida nii väliste takistuste (nt raha puudumine, teiste inimeste takistamine) kui ka sisemiste piirangute (nt oskuste või võimete puudumine) tõttu. Psühholoogias käsitletakse frustratsiooni kui loomulikku reaktsiooni, mis võib motiveerida inimest otsima uusi lahendusi või vastupidi viia stressini ja alla andmiseni. Pika aja jooksul kogunev frustratsioon võib kahjustada vaimset tervist, põhjustada läbipõlemist või depressiooni. Igapäevaelus esineb frustratsiooni sageli tööl, suhetes, õppimisel ja muudes olukordades, kus ootused ja tegelikkus lahknevad. Frustratsiooni talumise oskus ehk frustratsioonilävi on inimeseti erinev ja see kujuneb välja elukogemuse ning toimetulekuoskuste kaudu.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast frustratio 'pettuma panek, nurjamine', mis tuleneb tegusõnast frustrare 'petta, nurjata'.

Kasutusnäited

Pidev frustratsioon tööülesannete täitmata jätmise pärast viis lõpuks läbipõlemiseni.
Lapsed peavad õppima taluma frustratsiooni, kui asjad ei lähe kohe nii, nagu nad tahavad.
Ta ei suutnud oma frustratsiooni varjata, kui projekt jälle edasi lükati.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt