immuniseerimine

Immuniseerimine on meditsiiniline protsess, mille eesmärk on kaitsta organismi nakkushaiguste eest, stimuleerides immuunsüsteemi tootma antikehi konkreetsete patogeenide vastu. See toimub enamasti vaktsiinide abil, mis sisaldavad nõrgendatud, tapetud või osalisi haigustekitajaid, mis õpetavad immuunsüsteemile ära tundma ja võitlema tegeliku nakkuse vastu. Immuniseerimist kasutatakse mitmete ohtlike haiguste ennetamiseks. Eristada saab aktiivset immuniseerimist, kus organism toodab ise antikehi (näiteks vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise tulemusena), ning passiivset immuniseerimist, kus organismi viiakse sisse valmis antikehad (näiteks immuunglobuliinil põhinevad ravimid). Laste immuniseerimine on Eestis süstemaatiline ja hõlmab riikliku immuniseerimiskava järgi vaktsineerimist selliste haiguste nagu leetrid, mumps, läkaköha, tuulerõuged ja teiste vastu. Immuniseerimine on üks tõhusamaid rahvatervise meetmeid, mis on aidanud välja juurida või oluliselt vähendada paljude surmavate nakkushaiguste levikut. Termin on kasutusel peamiselt meditsiinis ja tervishoius, ning seda kasutatakse laialdaselt nii erialases kui ka üldises tervisealases kommunikatsioonis.