sündimus
Sündimus on elanikkonna iive näitaja, mis väljendab sündide arvu teatud aja jooksul (tavaliselt aasta kohta) ja kindlas piirkonnas. Sündimust mõõdetakse enamasti sündide arvuna 1000 elaniku kohta.
Sündimus on demograafiline näitaja, mis näitab, kui palju lapsi sünnib teatud ajavahemiku jooksul kindlas piirkonnas (riigis, linnas, maakonnas). Sündimust väljendatakse tavaliselt sündide arvuna 1000 elaniku kohta aastas, mida nimetatakse üldiseks sündimuskordajaks. Näiteks kui sündimuskordaja on 10, tähendab see, et iga 1000 elaniku kohta sündis aasta jooksul 10 last. Sündimus on üks kolmest põhilisest elanikkonna liikumise näitajast, kaks teist on suremus ja ränne. Kõrge sündimus tähendab elanikkonna suurenemist, madal sündimus võib viia elanikkonna vananemiseni ja kahanemiseni. Eestis on sündimus viimastel aastakümnetel olnud madal, jäädes alla 10 sünni 1000 elaniku kohta, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Sündimuse mõjutavad mitmed tegurid: majanduslik olukord, sotsiaalpoliitika, kultuurilised väärtused, hariduse tase ja naiste tööhõive. Demograafid eristavad ka sündimuskordajaid vanuserühmade kaupa, näiteks sündimuskordaja 15-49aastaste naiste kohta. Sündimust kasutatakse riiklikul tasandil elanikkonna arengu prognoosimiseks ja sotsiaalpoliitika planeerimiseks.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «sünd» (sündima) liitega -imus, mis moodustab abstraktseid nimisõnu.
Kasutusnäited
Eesti sündimus on viimastel aastatel püsinud madalal tasemel.
Riigi elanikkonna kasvu tagamiseks peaks sündimus olema vähemalt 2,1 last naise kohta.
Statistikaameti andmed näitavad, et sündimus linnades on madalam kui maapiirkondades.