päikesekiirgus

Päikesekiirgus on Päikese poolt eralduv elektromagnetiline kiirgus, mis levib kosmoses ja jõuab osaliselt ka Maa pinnale. See on eluks hädavajalik energiaallikas, mis võimaldab fotosünteesi, soojendab planeeti ja mõjutab kliima- ning ilmastikuprotsesse. Päikesekiirgus koosneb erinevatest lainepikkustest: ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus, umbes 10% kogu kiirgusest), nähtav valgus (umbes 40%) ja infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus (umbes 50%). Maa atmosfäär filreerib osa kiirgusest, eriti ohtlikku UV-kiirgust blokeerib osoonikiht. Päikesekiirguse tugevus sõltub geograafilisest asukohast, aastaajast, kellaajast ja ilmastikutingimustest. Eestis on päikesekiirgus tugevam suvel ja nõrgem talvel, mil päike on madalal ning päevavalguse kestus lühem. Päikesekiirgust kasutatakse taastuva energiaallikana päikesepaneelide abil, mis muudavad valgusenergia elektrienergiaks. Pikaajaline kokkupuude tugeva päikesekiirgusega võib kahjustada nahka ja silmi, mistõttu soovitatakse kasutada päikesekaitsekreemi ja päikeseprille. Päikesekiirguse mõõtmiseks kasutatakse seadmeid nagu püranomeeter ja UV-indeksit, mis näitab UV-kiirguse taset konkreetsel päeval.