fotosüntees
Fotosüntees on protsess, mille käigus taimed, vetikad ja teatud bakterid muudavad valgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee suhkruteks ning eraldavad hapnikku.
Fotosüntees on bioloogiline protsess, mille käigus rohelised taimed, vetikad ja tsüanobakterid kasutavad päikesevalguse energiat, et muuta süsinikdioksiid ja vesi orgaanilisteks ühenditeks, peamiselt glükoosiks, ning eraldavad kõrvalsaadusena hapnikku. Protsess toimub taimrakkude kloroplastides, kus klorofüll neelduv valgusenergia. Fotosüntees koosneb kahest peamisest etapist: valgusreaktsioonidest, kus valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks (ATP ja NADPH), ning tumeareaktsioonidest ehk Calvini tsüklist, kus süsinikdioksiidist sünteseeritakse suhkruid. Fotosüntees on enamiku elusolendite jaoks eluliselt tähtis protsess, kuna see loob hapnikku hingamiseks ning orgaanilisi aineid toiduks. Selle tulemusel toodetakse peaaegu kogu Maa orgaaniline aine ja hoitakse tasakaalus atmosfääri hapniku- ja süsinikdioksiidisisaldus. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud süsinikdioksiidi ülejääk ookeanides ja metsades toimuva fotosünteesi kaudu osaliselt siduda.
Etümoloogia
Kreeka keeltest: φῶς (phōs) 'valgus' + σύνθεσις (synthesis) 'kokkupanek,ühendamine'
Kasutusnäited
Taimed kasutavad fotosünteesi abil päikesevalgust, et toota toitaineid ja eraldada hapnikku.
Bioloogiatunnis õppisime, et fotosüntees toimub lehtede kloroplastides klorofülli abil.
Ilma fotosünteesita poleks Maal võimalik praegusel kujul elu, sest puuduks piisavalt hapnikku.