tõuge

nimisõna neutraalne loodus

Tõuge on bioloogias loomaliik või taimesort, millel on teatud kindlad pärilikud tunnused, mis eristavad seda sama liigi teistest esindajatest. Näiteks koera erinevad tõud nagu lambakoer, hagijas või pudel.

Tõuge on sama liigi või sorti kuuluvate organismide rühm, kellel on ühised pärilikud tunnused, mis eristavad neid teistest sama liigi esindajatest. Tõugu tunnused on pärilikud ja edasi antavad, nagu näiteks kehaehitus, värvus, iseloom või muud füüsioloogilised omadused. Kõige tuntumad on koerte ja kasside tõud, kuid tõuge esitatakse ka teiste koduloomade (hobused, lehmad, sead, lambad) ning kultuuride puhul. Näiteks holstein-tõugu lehmad on tuntud kõrge piimatootlikkuse poolest, york-tõugu sead kiire kasvukiiruse poolest. Looduses elavate loomade puhul kasutatakse mõistet «tõug» harva, seal räägitakse pigem alamliikidest või populatsioonidest. Tõugu moodustamine on toimunud kas looduslikult või inimese poolt suunatud aretuse käigus. Paljud tänapäeval tuntud tõud on välja aretatud inimese poolt konkreetsete omaduste saavutamiseks, olgu selleks siis teatud välimus, töövõime või iseloomuomadused. Eestis on tuntud näiteks eesti maaveis, eesti hobune ja eesti hagijas kui kohalikud põlised tõud.

Etümoloogia

Sõna «tõug» pärineb balti keeltest ja on suguluses leedu sõnaga «taũtas» (rahvas, rahvus). Eesti keeles on sõna tähendus keskendunud bioloogilisele liigitusele.

Kasutusnäited

Meie peres on koer segavereline, mitte kindla tõu esindaja.
Eesti hagijas on ainuke Eestist pärit koeratõug, mis on FCI poolt ametlikult tunnustatud.
Põllumajandusloomade tõugude säilitamine on oluline osa kultuuripärandist.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt