alamliik
Alamliik on bioloogias liigi alamjaotus, mille liikmed erinevad teistest sama liigi esindajatest geeneetiliselt ja morfholoogiliselt, kuid on veel siiski ristuvõimelised. Alamliik on taksonoomilise klassifikatsiooni madalaim kategooria.
Alamliik ehk subspetsiifikne ühik on bioloogilises süstemaatikas liigi allakategoria, mis ühendab populatsioone, millel on ühised geneetilised ja morfholoogilised tunnused. Alamliigid tekivad tavaliselt geograafilisel isolatsioonil, kus populatsioonid kohanuvad erinevate keskkonnatingimustega ning omandavad iseloomulikud tunnused. Klassifikatsioonil märgitakse alamliik kolmesõnalise latiinapärase nimega, näiteks Canis lupus lupus. Alamliikide erinevused on tavaliselt väiksemad kui eriliikide omavahelised erinevused, kuid piisavalt olulised, et neid eraldi käsitleda. Alamliikide uurimine aitab teadlastel mõista evolutsiooni, populatsioonide dünaamikat ja liikide geograafilist varieeruvust.
Etümoloogia
Alamliik koosneb osadest "alam-" (madalam, allapoole) ja "liik" (bioloogilise klassifikatsiooni kategooria). Sõna "liik" pärineb indoeuroopa juurtest. Komposiit on eesti keelele iseloomulik moodustis.
Kasutusnäited
Euasiast pärit hunt, Canis lupus lupus, on alamliik, mis erineb teistest hunditest suurema kehakaaluga.
Biölogia tunnis õppisime, kuidas alamliigid tekivad geograafilisel isolatsioonil.
Mustrimäine pärn Pinus sylvestris lapponica on alamliik, mis on kohanenud põhjapoolsetele tingimustele.