kadripäev
Kadripäev on 25. novembril tähistatav rahvakalendri püha, mis on pühendatud pühale Katariinale ja millega algab talvine pühadeaeg. Kadripäeval käivad traditsiooniliselt kadrisandid, peamiselt poisid ja mehed, majajalast majajalgani õnne soovimas ja laulmas.
Kadripäev on 25. novembril tähistatav eesti rahvakalendri püha, mis on seotud kristliku pühaku Aleksandra Katariina mälestuspäevaga. Nime poolest on see mardipäeva paarik – kui mardipäeval käivad ringi mardisandid (peamiselt poisid), siis kadripäeval käivad kadrisandid (traditsiooniliselt tüdrukud ja naised, kuigi kohati ka poisid). Kadripäev tähistab talvise pühadeperioodi algust ja jääb ajavahemikku mardipäeva ja jõulude vahele. Kadrisantide komme seisneb selles, et rühmakesi käiakse majast majja, lauldakse kadrilaule, soovitatakse õnne ja head saaki ning kogutakse kingitusi (toitu, komme, raha). Kadrisandid kannavad sageli valgeid riideid ja neil võib olla kaasas mõni sümbol nagu näiteks nukk või karp. Kadripäev oli ajalooliselt ka talviste tööde algust tähistav päev ning oluline pöördepunkt talveperioodi ettevalmistamisel. Tänapäeval on kadripäev populaarne eriti lasteaedades ja koolides, kus lapsed käivad kadrisantidena ning säilitatakse rahvatraditsioonide jätkuvust. Kadripäev koos mardipäevaga moodustavad olulise osa eesti rahvakalendri sügisel-talvisel perioodil, tugevdades kogukondlikku identiteeti ja kultuuripärandit.
Etümoloogia
Nimetus tuleneb kristliku pühaku Aleksandra Katariina nimest, kelle mälestuspäeva tähistatakse 25. novembril. Eesti keeles on nimi mugandunud kujule 'Kadri', millest on tuletatud kadripäev.
Kasutusnäited
Kadripäeval käisid lasteaia lapsed valgetes riideis kadrisantidena naabermajades laule laulmas.
Vanaema meenutas, kuidas tema nooruses peeti kadripäeva suure tähtpäevana ja kodud valmistati külaliste vastuvõtmiseks ette.
Kadripäev 25. novembril tähistab talvise pühadeperioodi algust eesti rahvakalendris.