mardipäev
Mardipäev on 10. novembril tähistatav rahvakalendri tähtpäev, mil lapsed käivad kostüümides majast majja laulmas ja komme kogumas. Mardipäev tähistab sügise lõppu ja talve algust ning on seotud põllutöö lõpetamisega.
Mardipäev on Eesti rahvakalendri üks olulisemaid tähtpäevi, mida tähistatakse 10. novembril. See on seotud katoliku pühaku Püha Martinuse (Martin of Tours) nimepäevaga ja märgib rahvakalendris sügisperioodi lõppu ning talveperioodi algust. Ajalooliselt oli mardipäev oluline põllumajanduslik tähtpäev, mil lõppes karjatamishooaeg, tehti kokkuvõtteid saagikogusest ja arveldati teenijatega. Tänapäeval on mardipäev eelkõige lastetraditsiooni pidupäev, mil lapsed käivad mardilaulu laulmas ja komme kogumas. Lapsed riietuvad mardisantideks – tavaliselt kannavad poisid karvast kostüümi ja tütarlapsed valget riietust. Mardisandid käivad majast majja, laulavad traditsioonilisi mardilaule (nt "Mardi, mardi, mardisandid") ja saavad tasu eest komme, maiustusi või väikest raha. Mardipäev on tihedalt seotud kadripäevaga (25. november), kusjuures mardipäeval käivad reeglina poisid ja kadripäeval tüdrukud. Mõlema tähistamine on Eesti kultuuris sügavalt juurdunud traditsioon, mida peetakse nii linnades kui maapiirkondades.
Etümoloogia
Nimetus tuleneb katoliku pühaku Püha Martinuse (ladina keeles Sanctus Martinus, Martin of Tours, umbes 316-397) nimest, kelle nimepäeva tähistatakse 11. novembril. Eesti rahvakalendris kujunes tähistamispäevaks 10. november.
Kasutusnäited
Mardipäeval käisid lapsed meie ukse taga laulmas ja said kommipaki.
Lasteaias valmistasime mardipäevaks karvased kostüümid ja õppisime mardilaule.
Mardipäev on traditsiooniliselt päev, mil talvine sulasepidamine algas ja teenijad said oma töötasu.