geograafia
Geograafia on teadus, mis uurib Maa pinda, selle looduslikke ja inimtekkelisi objekte, piirkondi ning nende omavahelisi seoseid ja jaotust ruumis.
Geograafia on teadusharu, mis käsitleb Maa pinna ehitust, looduslikke ja inimtekkelisi nähtusi ning nende levikut ja omavahelisi seoseid. Geograafia uurib nii füüsilisi nähtusi (reljeefi, kliimat, veekogusid, taimestikku) kui ka ühiskondlikke protsesse (asustust, majandust, kultuure, riike). Geograafia jaguneb kaheks põhisuunaks: füüsiline geograafia uurib looduskeskkonda ja selle seaduspärasusi, ühiskonnageograafia (sotsiaal- ja majandusgeograafia) keskendub inimtegevusele ja selle ruumilisele jaotusele. Geograafia hõlmab ka erinevaid allharusid nagu klimatoloogia, hüdroloogia, geomorfoloogia, linnageograafia, rahvastikugeograafia jne. Geograafia on oluline õppeaine koolides ja ülikoolides, kus õpitakse kaartide lugemist, maailma riike ja pealinnu, loodustsoonide eripära ning globaalseid keskkonnaprobleeme. Geograafia meetodid hõlmavad kaardistamist, maastikuvaatlust, kaugseiret ning tänapäeval üha enam geoinformaatika vahendeid (GIS-süsteemid).
Etümoloogia
Kreeka keelest geo (Maa) + graphia (kirjeldus, kirjutamine)
Kasutusnäited
Koolis oli meil täna geograafia tund, kus õppisime Aafrika riike ja nende pealinnu.
Ta õppis ülikoolis geograafiat ja spetsialiseerus hiljem keskkonnakaitsele.
Eesti geograafia tundmine on riigieksamiks vajalik.
Füüsiline geograafia käsitleb mägede, jõgede ja kliimavööndite teket ja levikut.