süütu
Süütu on omadussõna, mis tähendab kellegagi, kes ei ole midagi halba teinud, ei kanna süüd ega vastutust millegi eest. Samuti kasutatud lapse või inimese kohta, kes on naiivne, kogemusteta või puhas südamelt.
Süütu on eesti keeles omadussõna mitme tähendusvarjundiga. 1. Õiguslikus ja moraalses mõttes tähendab süütu inimest, kes ei ole süüdi kuriteos, üleastumises ega milleski halbas. Kohus võib tunnistada süüdistatava süütuks, kui tema süüd ei tõendatud. Süütuse presumptsiooni põhimõte tähendab, et igaüks loetakse süütuks, kuni tema süü on seaduslikult tõendatud. 2. Igapäevases keelekasutuses viitab süütu sageli naiivsetele, puhta südamega inimestele, eriti lastele, kes ei tea veel maailma halbadest külgedest. Süütud laste silmad, süütu naeratus - need väljendavad puhtust ja kogemusetust. 3. Kasutatud ka asjade ja olukordade kohta, mis on kahjutud või mitte-ründavad: süütu nali, süütu küsimus. Sellisel juhul rõhutatakse, et tegevusel või väljendusel ei olnud halba kavatsust. Süütu on vastandiks süüdile ja süülisele.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «süü» ja eitava järelliite «-tu» ühendist, tähendades «ilma süüta, süüd mittekandvat»
Kasutusnäited
Kohus tunnistas mehe süütuks ja vabatas ta kõigist süüdistustest.
Lapse süütu naeratus sulas ka kõige karmima südame.
See oli täiesti süütu küsimus, ma ei mõelnud midagi halba.
Ta vaatas mulle süütute silmadega otsa ja ütles, et ei tea sellest midagi.