naiivne

omadussõna neutraalne igapäev

Naiivne on omadussõna, mis kirjeldab kogenematust, liigset usaldust või lihtsameelset suhtumist, kus puudub kriitiline mõtlemine või teadlikkus ohtudest ja varjatud kavatsustest.

Naiivne on omadussõna, mis kirjeldab inimest või käitumist, millele on iseloomulik kogenematus, liigne usaldus teiste suhtes ning võimetus näha asjade varjatud külgi või ohte. Naiivne inimene kipub olema liiga kergeusklik, võtab teiste sõnu pealispinnaliselt ja ei kahtlusta pettust või omakasu. Sõnal on sageli kergelt negatiivne varjund, kuigi mõnikord võib see viidata ka puhtale, siirast headusest tulenevale suhtumisele. Kunstis ja kirjanduses tähistab naiivne stiil või naiivism lihtsat, lapsemeelset väljendusviisi, kus autor ei järgi akadeemilisi reegleid või keerukaid tehnikaid. Naiivne kunst on stiil, mida iseloomustab lihtne perspektiiv, kirkad värvid ja teatud kohmakas, kuid siiras väljendus. Igapäevases keelekasutuses võib naiivne viidata ka ebarealistlikele ootustele või lihtsustatud arusaamadele keerukatest olukordadest.

Etümoloogia

Prantsuse keelest naïf, naïve, mis lähtub ladina sõnast nativus 'loomulik, sünnipaigast pärit'

Kasutusnäited

Oli naiivne arvata, et ta kingituse eest midagi vastu ei oota.
Tema naiivne usk inimeste headusesse tegi ta kergesti petmise ohvriks.
Naiivne maal kujutas kirkates värvides lihtsat külaelu.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt