võlu
Võlu on midagi või kedagi köitev, ligitõmbav omadus või jõud, mis tekitab imetlust, lummatust või vaimustust. Samuti üleloomulik mõjutusvahend nõiduse või maagias.
Võlu tähistab eesti keeles mitut omavahel seotud tähendust. 1. Kõige levinumalt on võlu köitev, ligitõmbav omadus või jõud, mis tekitab inimeses imetlust, lummatust või vaimustust. See võib olla iseloomuomadus (isiklik võlu, loomulik võlu), välimus (füüsiline võlu) või midagi keskkonnaga seotut (koha võlu, looduse võlu). Sel juhul on tegemist positiivse omadusega, mis muudab millegi või kellegi eriliselt meeldivaks või atraktiivseks. 2. Teisel tähendusel viitab võlu üleloomulikule mõjutusvahendile või toimele nõiduse, maagika ja rahvausundites. Võlu võib olla loitsusõnad, rituaal või ese, millega püütakse saavutada soovitud tulemust üleloomulikul teel. Rahvatraditsioonis tunti nii häid kui kurje võlusid (armuvõlu, kaitsevõlu, needmine). 3. Samuti kasutatakse sõna võlu üldisemalt millegi eriliselt meeldiva või köitva asjaolu kohta (kingituse võlu seisneb üllatuses, vanade asjade võlu). Võlu on eesti keeles tugeva emotsionaalse ja esteetilise värvinguga sõna, mis rõhutab erakordset ligitõmbejõudu või mõju.
Etümoloogia
Soome-ugri päritoluga sõna, suguluses soome keele sõnaga 'lumo' (võlu, lummus).
Kasutusnäited
Naise võlu seisnes tema naeratus ja enesekindluses, mis köitsid kõiki kohalviibijaid.
Vanalinna võlu avaldub täielikult varahommikustes kitastes tänavates, kus aeg justkui seisab paigal.
Rahvausundis kasutati võlusid nii tervise taastamiseks kui ka vaenlaste kahjustamiseks.