sammas
Sammas on püstine tugiehitis, mis kannab hoonet või muud konstruktsiooni ning võib täita ka kaunistuslikku eesmärki. Üldisemalt tähistab sammas ka kandvat põhimõtet või alustalalist osa mingis süsteemis.
1. Arhitektuuris ja ehituses on sammas püstine tugiehitis, mis kannab hoone katuselaastut, võlve või muid konstruktsioone. Sambad võivad olla valmistatud kivist, betooni, metallist või puidust ning neid kasutatakse nii praktilisel kui ka esteetilistel eesmärkidel. Tuntud on näiteks antiikkreeka sambad (dooria, joonia, korintose sambad) ning kaasaegsetes hoonetes kasutatavad kandvad sambad. 2. Ülekantud tähenduses on sammas mingi süsteemi või organisatsiooni kandvaid põhimõtteid tähistav mõiste. Näiteks räägitakse Euroopa Liidu kolmest sambast, pensionisüsteemi sammaste mudelist või ühiskonna tugisambast. Sel juhul tähistab sammas olulist alustala või komponenti, millele miski rajaneb. 3. Kujundlikus keelekasutuses võib sammas tähistada ka inimest, kes on mingile kogukonnale või organisatsioonile oluline toetaja või kantakse – näiteks «ta on meie kogukonna sammas». Sammaste sümboliseerib jõudu, püsivust ja usaldusväärsust.
Etümoloogia
Germaani algupära sõna, suguluses saksa keele sõnaga Säule ning rootsi keele sõnagasula. Eesti keelde jõudnud tõenäoliselt muistsaksast.
Kasutusnäited
Vana mõisa sissepääsu kandsid kaks valgete kipsist kaunistustega sammast.
Eesti pensionisüsteemi kolmas sammas võimaldab koguda lisaks pensioniks vabatahtlikult.
Professor oli ülikooli sammas, kelleta oli raske ette kujutada instituudi toimimist.