ratsutamine
Ratsutamine on hobuse seljas sõitmine ja hobusega liikumine, mis võib olla nii hobisport, võistlusala kui ka liikumisviis.
Ratsutamine on spordiala ja hobitegevus, kus inimene istub hobuse seljas ja juhib seda erinevates liikumisviisides nagu samm, traav ja galopp. Ratsutamine on üks vanimaid inimese ja looma koostöövorme, mis algselt oli oluline liikumis- ja sõjaviis, kuid tänapäeval on see eelkõige spordiala ja vaba aja tegevus. Ratsutamist õpetatakse ratsaspordikoolides ja -klubides, kus algajad õpivad põhitehnikat, tasakaalu hoidmist ja hobusega suhtlemist. Sportalana hõlmab ratsutamine mitmeid erialasid: takistussõit, koolisõit (dressuursõit), võistlusratsutamine, hobuste kasvatamine ning maastikusõit. Ratsutamine arendab kehahoidu, koordinatsiooni ja vastutustunnet, sest nõuab pidevat tähelepanu ja hoolitsust hobuse heaolu eest. Eestis on ratsutamine populaarne nii laste kui täiskasvanute seas, samuti on see Paralympics spordialana tuntud kui paraatsasport. Ratsutamine kui kehaline tegevus sobib erinevas vanuses inimestele ja loob tugeva sideme inimese ja hobuse vahel.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «ratsu» (hobune) ja tegusõnalisest liitevormist «-tamine». Sõna «ratsu» on pärit germaani keeltest ning on eesti keelde tulnud ammu, peegeldades hobuse kui sõiduloomaga seotud tegevusi.
Kasutusnäited
Laps alustas ratsutamise õppimist juba kuueaastaselt.
Ratsutamine on olnud olümpiamängude programmi kuuluv spordiala alates 1900. aastast.
Paljud inimesed leiavad, et ratsutamine aitab lõõgastuda ja vähendada stressi.