konfiskeerimine
Konfiskeerimine on riigi poolt isiku varalist omandit sundkorras ja hüvituseta äravõtmine, tavaliselt karistusena kuriteo toimepanemise eest või ebaseadusliku vara arestimisena.
Konfiskeerimine on riikliku sundi korras toimuv vara või eseme omanikult äravõtmine ilma hüvitist maksmata. See on õiguslik toiming, mille käigus vara läheb riigi omandisse. Eestis reguleerib konfiskeerimist peamiselt karistusseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik. Konfiskeerimine on üks karmimaid õiguslikke meetmeid, kuna see tähendab täielikku ja lõplikku omandiõiguse kaotust. Konfiskeerida saab ainult kohtuotsuse või muu seadusliku alusel. Kõige tavalisem on kuriteoga seotud vara konfiskeerimine – näiteks kuriteoga saadud tulu, kuriteo toimepanemise vahend (nt relv, mida kasutati rünnakuks) või ebaseaduslik kaup (nt narkootikumid, salakaup). Samuti võib riik konfiskeerida vara, mille päritolu on ebaseaduslik või mida ei saa seaduslikult omada. Ajalooliselt on konfiskeerimist kasutatud ka poliitilise karistusena, näiteks võimu kõrvaldatud isikute varade äravõtmiseks. Tänapäeval peab konfiskeerimine olema proportsionaalne ja vastama õigusriigi põhimõtetele. Konfiskeerimist ei tohi segi ajada arestimisega, mis on ajutine meede, ega võõrandamisega, mille puhul makstakse hüvitis.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast confiscatio, mis tuleneb tegusõnast confiscare (riigikassasse võtma, avalikuks varaks muutma). Sõnaosad: con- (kokku, täielikult) + fiscus (riigilaekus, -kassa).
Kasutusnäited
Kohus otsustas uimastikaubanduses süüdimõistetu konfiskeerimise teel riigi omandisse üle anda kõik tema pangakontodel olnud rahasummad.
Tollil on õigus ebaseadusliku kauba konfiskeerimiseks piiri ületamisel.
Konfiskeerimine on karistusõiguslik meede, mis võetakse kasutusele ainult seaduses ettenähtud juhtudel.