tala
Tala on taluhoone, tavaliselt ait või kuur, kus hoitakse vilja, heina, põhku ja põllutööriistu; ka taluõu või talumaja üldisemalt.
Tala on eesti keeles taluhoone, eriti selline, kus hoitakse põllumajanduslikke tooteid ja riistu. Kitsamas tähenduses on tala viljahoidla ehk ait, kus säilitatakse teravilja, kuid samuti võib selles hoida heina, põhku, kartuleid ja muid põllutooteid. Lisaks kasutatakse talas põllutöö- ja käsitööriistu ning muid talutarbeid. Tala on üks olulisemaid taluhooneid, mis asub tavaliselt taluõuel koos elamu, laudade ja teiste kõrvalehoonetega. Laiemas tähenduses võib tala tähistada ka kogu taluõue koos hoonetega või isegi talumaja ennast. Sõna on eesti keeles levinud põllumajandusega seotud kontekstis ning kuulub traditsioonilist talumajandust kirjeldavasse sõnavarasse. Talade ehitus võis olla nii puust kui ka kivist, olenevalt piirkonnast ja ajastust.
Etümoloogia
Sõna pärineb tõenäoliselt läänemeresoome keeltest, kus tala tähistab maja või hoone tüüpi; sugulust esineb soome keeles (talo = maja, talu).
Kasutusnäited
Vana tala oli täis kuivanud heinakuhje ja vilja.
Põllutööriistad hoiti talas, et need ilmastiku eest kaitstud oleksid.
Taluperemees läks talasse vilja kontrollima.