prohvet
Prohvet on usuline juht või inspireeritud isik, kes väidab end olevat jumaliku ilmutuse saaja ja edastab Jumala sõnumeid inimestele. Prohvetid mängivad keskset rolli paljudes usundites, eriti iisraeli usundis, kristluses ja islamis.
Prohvet on isik, kes väidab end olevat jumaliku ilmutuse või inspiratsiooni saaja ning kelle ülesanne on edastada Jumala sõnumeid, käske või ettekuulutusi inimestele. Prohvetid on olnud kesksel kohal paljudes usundites läbi ajaloo, eriti monoteistlikes religioonides nagu judaism, kristlus ja islam. Prohvetid on sageli olnud ka ühiskondlikud reformaatorid, kes manitsevad inimesi kõlbelisuse ja õigluse poole ning hoiatavad tulevaste sündmuste eest. Tuntumad piibliprohvetid on näiteks Mooses, Eelija, Jesaja ja Jeremija Vanas Testamendis ning Ristija Johannes Uues Testamendis. Islamis on eriline tähtsus prohvet Muhamedil, keda peetakse Jumala viimaseks ja suurimaks prohvetiks. Prohvetite sõnumid on sageli sisaldanud ühiskondlikku ja usulist kriitikat, manitsusi ning ettekuulutusi tuleviku kohta. Kaasaegses keelekasutuses võib sõna «prohvet» tähendada ka kujundlikult inimest, kes ette ennustab või hoiatab millegi eest, näiteks ökoloogilist kriisi või ühiskondlikke muutusi ette nägev mõtleja. Samuti kasutatakse väljendit «pole prohvetit omas isas» viitamaks olukorrale, kus inimest ei tunnustata või ei usuta tema kodukohas või lähedaste seas.
Etümoloogia
Kreeka keelest prophetes (ette ütleja, tõlkija), mis omakorda tuleneb sõnast pro (ette) + phanai (rääkima).
Kasutusnäited
Islamis peetakse prohvet Muhamedit Jumala viimaseks sõnumitoojaks.
Vana Testamendi prohvetid hoiatasid rahvast kõlbelise allakäigu eest.
Keskkonnakriisi ette nägijat nimetatakse vahel oma aja prohvetiks.