sõnumitooja
Sõnumitooja on isik, kes toimetab sõnumi, teate või uudise ühelt inimeselt või kohalt teisele; kuller, käskjalg.
Sõnumitooja on isik, kelle ülesandeks on tuua sõnum, teade või uudis ühelt inimeselt või asutuselt teisele. Ajalooliselt olid sõnumitoojad eriti olulised enne kaasaegseid sidevahendeid, kui kirjalikke teateid ja suulisi sõnumeid tuli füüsiliselt kohale toimetada. Sõnumitooja võis olla kuningate või valitsejate käskjalg, sõjaväeline kuller või lihtsalt teenija, kes kandis edasi olulist informatsiooni. Tänapäeval kasutatakse sõna pigem ajaloolises või kujundlikus tähenduses, kuigi mõnikord võidakse ka tänapäeva kullerlahendusi metafoorselt nii nimetada. Tuntud on vanasõna «Ära tapa sõnumitoojat», mis hoiatab, et halva uudise tooja ei ole süüdi sõnumi sisus ja ei tohiks teda selle eest karistada. Sõna kasutatakse ka laiemalt kellegi kohta, kes edastab olulist informatsiooni või kannab edasi teateid, sõltumata meediumi või ajastu.
Etümoloogia
Liitsõna sõnum + tooja, kus 'sõnum' tähendab teadet või uudist ja 'tooja' pärineb tegusõnast 'tooma'.
Kasutusnäited
Muistses Roomas olid sõnumitoojad need, kes kandsid teateid ühest provintsist teise.
Ära tapa sõnumitoojat – ta ainult edastab infot, mida talle öeldi.
Keskaegses lossisüsteemis olid sõnumitoojad sageli kuningale ustavad rüütlid või käskjalad.