pinnapealne
Pinnapealne on selline, mis jääb pinna tasandile, ei ulatu sügavamale või on pealiskaudne, mitte põhjalik.
Pinnapealne tähistab midagi, mis asub millegi pinnal või pealispinnal, mitte sügavuses või sisemuses. Näiteks geoloogias ja hüdroloogias viitab pinnapealne veele, settele või kivimitele, mis asuvad maa- või veepinnal, mitte sügaval all. Ülekandelises tähenduses kirjeldab pinnapealne asjade või nähtuste pealiskaudset, ebapõhjalikku käsitlemist või vaatlemist, kus jäädakse vaid pinna tasandile ega minda sügavamale olemusesse. Pinnapealseks võib nimetada uuringut, analüüsi või arutelu, mis ei käsitle probleemi põhjalikult, vaid piirdub kergesti nähtava osaga. Pinnapealne suhtlemine või vestlus on selline, kus ei räägita sisuliselt olulisest, vaid jäädakse igapäevaste, mitteisiklike teemade juurde. Sõna kannab sageli negatiivset varjundit, vihjates ebapiisavale sügavusele või tõsidusele.
Etümoloogia
Eesti liitsõna: pinna (käändevorm sõnast 'pind') + pealne (tähendab 'peal asuv, pinna poolne')
Kasutusnäited
Artikkel andis vaid pinnapealsed teadmised teemal, sügavamat analüüsi ei olnud.
Pinnapealsed veekogud on esimesed, mis põua ajal kuivavad.
Nende vestlus jäi täiesti pinnapealseks, tõelisi tundeid ei jagatud.