saadik
Saadik on isik, kes esindab riiki, organisatsiooni või valijaskonda teises kohas või organisatsioonis. Kõige tuntumad on suursaadik (riigi esindaja teises riigis) ja Riigikogu saadik (rahva poolt valitud parlamendiliige).
Saadik on isik, kes on saadetud kedagi või midagi esindama, tegutsema kellegi nimel või täitma kindlat ülesannet. Sõna põhitähendus viitab esindamisele ja volitusele tegutseda kellegi või millegi huvides. Eesti keeles on mitu tüüpset saadiku liiki. 1. Riigikogu saadik on Eesti parlamendi liige, keda rahvas on valinud teda esindama ja seadusi vastu võtma. Riigikogu saadikud valitakse neljaks aastaks. Saadikul on puutumatus ja ta esindab kogu Eesti rahvast, mitte ainult oma valimisringkonda. 2. Suursaadik (ambassador) on riigi kõrgeim diplomaatiline esindaja teises riigis. Suursaadik esindab oma riigi huve, edendab suhteid vastuvõtva riigiga ja juhib suursaatkonda. Eestil on suursaadikud kõigis olulisemates riikides. 3. Europarlamendi saadik (europarlamentaarne) on Euroopa Liidu kodanike poolt valitud Euroopa Parlamendi liige, kes esindab oma riigi valijaid EL tasandil. 4. Ajaloolises ja usukeeles tähendab saadik ka sõnumitoojat või läkitatud - näiteks apostlid olid Jeesuse saadikud, kes viisid tema õpetust edasi. Sõna saadik rõhutab alati mõtet, et inimene on kellegi poolt saadetud, volitatud ja kannab vastutust nende ees, keda ta esindab.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «saatma» - saadik on see, kes on kuhugi saadetud. Baltisaksa keele mõjul on sõna omandanud ka ametliku poliitilise esindaja tähenduse (saksa keeles Gesandter).
Kasutusnäited
Riigikogu saadikud arutasid täna eelarve eelnõu üle.
Eesti suursaadik andis Prantsusmaa presidendile üle volikirja.
Europarlamendi saadik külastas kodumaakonda, et kohtuda valijatega.
Tema vanaisa oli nõukogude ajal rajooni nõukogu saadik.