hingedepäev
Hingedepäev on 2. novembril tähistatav kristlik mälestuspäev, mil mälestatakse surnuid ja külastatakse nende haudu. Eestis on see tähtis traditsiooniline püha, mil kalmistutele viiakse küünlaid ja lilli.
Hingedepäev on 2. novembril tähistatav kristlik mälestuspäev, mil mälestatakse lahkunud lähedasi ja kõiki surnuid. See on katoliku kirikus ametlikult tuntud kui Hingede päev (ladina keeles Commemoratio Omnium Fidelium Defunctorum), mis järgneb 1. novembril tähistatavale kõigi pühade päevale. Eestis on hingedepäev säilitanud oma tähtsuse ka pärast reformatsiooni ja on üks olulisemaid traditsioonilisi pühasid, mil külastatakse lähedaste haudu, süüdatakse küünlaid ja viiakse lilli. Eesti kalmistud on hingedepäeval tavaliselt täis inimesi ja süüdatud küünalde merest tekib liigutav vaatepilu. Kuigi hingedepäev langeb alati 2. novembrile, külastavad paljud inimesed haudu juba mõned päevad varem või hiljem. Hingedepäeva traditsioon on tihedalt seotud eesti rahvakultuuriga ning seda tähistatakse sõltumata usulisest taustast – see on pigem üldine mälestuspäev ja austusavaldus lahkunuile.
Etümoloogia
Eesti sõna 'hingedepäev' tuleneb sõnast 'hing' (surnud inimese hing, hing kui elujõud) ja 'päev'. Tähendab sõna-sõnalt 'hingede päeva' ehk päeva, mil mälestatakse lahkunute hingi.
Kasutusnäited
Hingedepäeval käisime kogu perega vanaema haual küünlaid süütamas.
Kalmistud on hingedepäeva paiku alati täis inimesi ja küünlavalgust.
Lillepoed on hingedepäeva eel eriti hõivatud, sest kõik tahavad haudu kaunistada.