kaunis
Kaunis on omadussõna, mis väljendab esteetilist meeldivust ja visuaalset või muul moel tajutavat ilu; miski, mis tekitab positiivset esteetilist elamust ja meeldib silmale või meeltele.
Kaunis on eesti keele üks põhilisemaid esteetilisi omadussõnu, mis väljendab ilu, meeldivust ja harmooniat. Kaunis võib olla inimene, loodus, kunst, muusika, liikumine või isegi idee - kõik, mis tekitab vaatlejas või tajujas positiivse esteetilise elamuse ja rahulolu. Sõna kasutusala on väga lai: see võib kirjeldada nii välimust (kaunis inimene, kaunis maastik) kui ka abstraktsemaid nähtusi (kaunis mõte, kaunis sõnastus). Esteetilises mõttes viitab kaunis harmoonilistele proportsioonidele, meeldivale värvigammale, elegantsusele või muule, mis vastab ilu kriteeriumidele. Eesti keeles on 'kaunis' ka sagedane kompliment ja hinnangu andmise vahend. Kõnekeeles kasutatakse sõna ka tugevdavalt, näiteks «see oli kaunis hull lugu» või «päris kaunis summa», kus tähendus nihkub pigem 'märkimisväärse' või 'suure' poole. Filosoofiliselt on ilu ja kauniduse mõiste läbi aegade olnud esteetika keskne teema, kusjuures arusaamad kaunist muutuvad kultuuriti ja ajastuti.
Etümoloogia
Pärineb läänemeresoome algkeelest, suguluses soome sõnaga 'kaunis'. Tüvi 'kaun-' on seotud ka sõnaga 'kaun' (teravili), kusjuuri täpne etümoloogiline seos pole selge, kuid sõna on eesti keeles olnud kasutusel juba muistsetest aegadest.
Kasutusnäited
Suveõhtul oli loojang kaunis ja rahulik.
Ta kandis pulmas väga kaunist kleiti.
See on kaunis mõte, et koostöö võib muuta maailma paremaks.
Laps joonistas kauneid värvilisi liblikaid.
See on kaunis suur maja ühe pere jaoks.