vastlapäev
Vastlapäev on eesti rahvakalendri tähtpäev talve lõpus, mida tähistatakse kelgumäest sõitmise, hernest ja vastlakuklitega. Vastlapäev langeb seitsmendale pühapäevale enne lihavõttepühi.
Vastlapäev on üks tähtsamaid eesti rahvakalendri tähtpäevi, mida tähistatakse talve lõpus, tavaliselt veebruaris või märtsi alguses. Tähtpäev langeb seitsmendale pühapäevale enne lihavõttepühi ning tähistab üleminekut talvest kevadele. Traditsiooniliselt käib vastlapäevaga kaasas kelgumäest sõitmine – mida kaugemale või kiiremini kelguga sõita, seda pikem ja parem saab järgmine viljasaak. Vastlakuklid ehk vahukoorega täidetud saiakesed on vastlapäeva kõige iseloomulikum roog. Samuti on tavaks süüa hernest valmistatud roogi, nagu hernesupp või hernesegu. Kelgumäed on eriti populaarsed laste seas ja paljudes kohtades korraldatakse vastlapäeval kelgumäe võistlusi. Vastlapäeva tähistamine on Eestis laialt levinud rahvatraditsiooni osa, mida peetakse nii linnades kui maapiirkondades. Vastlapäevale järgneb vastlate esmaspäev ja teisipäev, moodustades kolmepäevase vastlaperio, millele järgneb paastuaeg.
Etümoloogia
Sõna vastlad pärineb alamsaksa keelest (vastlâvend) ja tähistas algselt paastuaja eelset perioodi. Vastlate tähistamine oli kristliku paastuaja ettevalmistuseks, mil nautiti veel rikkalikku toitu enne pikka paastuaega.
Kasutusnäited
Vastlapäeval kogunesid lapsed kelgumäele ja said seal kogu päeva lõbusalt kelgutada.
Kohvikus müüdi vastlapäeval välja kõik vastlakuklid juba lõunaks.
Traditsiooniliselt süüakse vastlapäeval hernest valmistatud roogi ja sõidetakse kelguga.