anuma
Anuma on palumine või palve, mille käigus keegi anuma millegi järele ehk palub seda väga soovides. Sõna kasutub ka ajaloolises kontekstis, kus kirjalikult pöörduti kuningavõimu või võimukandjate poole.
Anuma on nimisõna, mis tähendab palumist, palvet või alandlikku pöördumist millegi saamiseks. Sõna on seotud tegusõnaga "anuda", mis tähendab alandlikult paluda, palvet esitada. Ajalooliselt oli anuma oluline harjumuspärane viis, kuidas alamad või vähem võimukad inimesed pöördusid kuningavõimu, aadli või teiste võimukandjate poole. Anuma võis olla kirjalik dokument, milles esitati palve või palasid õiguste taastamiseks, privileegide andmiseks või mõne teise gunsti saamiseks. Tänapäeval on sõna kasutus pigem kirjandusliku või ajaloolise värvi.
Etümoloogia
Tõenäoliselt vanaslaavilise päritoluga, kuulub indoeuroopa keelperkonnas arenenud sõnavarasse.
Kasutusnäited
Ta esitas anuma, kus palus kuningalt maade tagastamist.
Aristid rahvas sai esitada anuma oma õiguste kaitsmiseks.
Vanasõna ütleb, et anuma käes ja prantslaselt sõnaväel ei ole jõudu.