jaanipäev
Jaanipäev on 24. juunil tähistatav Eesti üks olulisemaid rahvuslikke pühi, mis on seotud suvise pööripäevaga ja mille tähistamine hõlmab lõket, saunamist, pärjapunumist ja lõbusat koosolemist.
Jaanipäev on 24. juunil tähistatav Eesti üks tähtsamaid rahvuslikke pühi, mis on seotud suvise pööripäeva ehk aasta pikima päevaga. Tähistamine algab juba 23. juuni õhtul jaanilaupäeval, mil süüdatakse jaanituli ja veedetakse aega koos pere ja sõpradega looduses. Jaanipäeva traditsioonilisteks kommeteks on jaanitule tegemine, saunas käimine, pärjade punumine, laulude laulmine ja tantsude tantsmine. Rahvakalendris peetakse jaanipäeva ajal looduslikku jõudu suurimaks ning selle aja taimedel ja veekogutel erilist maagilist toimet. Jaanipäev on Eestis riiklik püha ja puhkepäev alates 1934. aastast. Tähistamine ühendab endas nii muistse paganausu päritoluga kombestikku kui ka kristliku kalendri tähtpäeva – Ristija Johannese sünnipäeva. Jaanipäeva peetakse tänapäeval peamiselt suvepühana, mil linnad tühjenevad ja inimesed suunduvad maale või suvekodudesse.
Etümoloogia
Nimetus tuleneb kristliku kalendri tähtpäevast – Ristija Johannese (Johannese Kastja) sünnipäevast 24. juunil. Eestikeelne nimi 'Jaan' on Johannes'e lühem kuju. Tähistamine ise on aga vanem ja seotud suvise pööripäeva paganlike kommetega.
Kasutusnäited
Jaanipäeval sõidame alati vanaema juurde maale lõket tegema.
Sel aastal tähistame jaanipäeva sõpradega rannas.
Jaanipäev on Eestis riiklik püha ja kõik poed on suletud.