jaanituli
Jaanituli on jaanipäeval (23.–24. juunil) süüdatav traditsiooniline lõke, mis on üks olulisemaid eesti rahvakalendri ja jaanilaupäeva tähistamise sümboleid.
Jaanituli on jaanipäeval ehk aastalõuna õhtul süüdatav suur lõke, mis on eesti rahvakultuuri üks kesksemaid traditsioone. Jaanituld süüdatakse 23. juuni õhtul ja see põleb läbi jaaniöö kuni 24. juuni hommikuni. Tule ümber kogunetakse laulma, tantsima ja jaanipäeva pidama. Jaanituli sümboliseerib päikese väge ja valgust, sest jaanipäev langeb kokku suvise pööripäevaga, mil päev on kõige pikem. Traditsiooniliselt usuti, et jaanituli kaitseb kurjade vaimude eest ja toob õnne. Tänapäeval on jaanituli endiselt lahutamatu osa jaanipäeva tähistamisest üle Eesti – seda tehakse nii erakodude õuedel, külaplatside peal kui ka avalike pidustustel. Jaanitule jaoks kogutakse kuivi oksi, puuhalge ja muud põlevat materjali, sageli ehitatakse lõke juba ette valmis ja süüdatakse pidulikult õhtul. Mõnes kohas võisteldakse, kes teeb kõige suurema jaanitule.
Etümoloogia
Nimetus tuleneb jaanipäevast (püha Johannese päev) ja tulest. Sõna 'Jaan' on seotud ristiusu levikuga Eestis, kuid jaanitule süütamise komme on vanem ja pärineb muistsetest päikesekultusega seotud tavadest.
Kasutusnäited
Küla rahvas kogunes õhtul jaanitule ümber laulma ja tantsima.
Meie perel on traditsioon iga aasta oma jaanituli süüdata.
Jaanituli põles kogu öö ja hommikuks olid alles vaid söed.