üksik
Üksik on omadussõna, mis tähendab üksi olevat, üksikult esinevat või üksi elavat. Samuti kasutatakse nimisõnana inimese kohta, kes ei ela püsisuhtes või ei ole abielus.
Üksik on omadussõna, mis kirjeldab millegi või kellegi üksi olemist, eraldi esinemist või üksteisest lahus olemist. Näiteks üksikud puud maastikul, üksik juhtum või üksikud inimesed rahvamassis. Sõna rõhutab eraldiseisvust ja seda, et tegemist ei ole grupi või kogumiga, vaid ühe elemendiga. Nimisõnana kasutatakse sõna «üksik» inimese kohta, kes ei ela püsisuhtes, ei ole abielus ega ole kellegagi kooselus. Näiteks «Ta on endiselt üksik» tähendab, et inimesel ei ole partnerit. See tähendus on neutraalne ja kirjeldav, mitte negatiivne. Sõna kasutatakse ka dokumentides ja vormides perekonnaseisu kirjeldamiseks. Lisaks kasutatakse väljendeid nagu «üksikema» või «üksikisa», mis tähistavad last üksi kasvatavat lapsevanemat. Samuti esineb sõna tähenduses «ainus» või «üksainus», näiteks «üksik võimalus» või «üksik lootus», mis rõhutab millegi ainulaadsust või viimast võimalust.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «üks» ja liitega -ik, mis moodustab omadussõnu. Seotud soome keele sõnaga «yksittäinen».
Kasutusnäited
Maastikul seisis mitu üksikut puud, mujal oli lage väli.
Pärast lahutust elas ta üksikuna juba viis aastat.
See oli üksik juhtum, mis ei korda end enam.