pööripäev

nimisõna neutraalne loodus

Pööripäev on aasta pikim või lühim päev, mil Päike saavutab taevalaotuses oma kõrgeima või madalaima punkti ning päeva ja öö pikkuse suhe on äärmiselt erinev.

Pööripäev on astronoomiline nähtus, mis toimub kaks korda aastas, kui Päike saavutab taevalaotuses oma kõrgeima või madalaima punkti mõnel poolkeral. Põhjapoolkeral on suvine pööripäev umbes 21. juunil, mil on aasta pikim päev ja lühim öö, ning talvine pööripäev umbes 21. detsembril, mil on aasta lühim päev ja pikim öö. Lõunapoolkeral on olukord vastupidine. Pööripäeva ingliskeelne nimetus on «solstice», mis tuleneb ladina keelest ja tähendab «seisva päikese» aega, kuna Päikese liikumine taevalaotuses pöörib sel hetkel tagasi vastupidises suunas. Eesti kultuuris on suvine pööripäev seotud jaanipäeva tähistamisega, mis on üks olulisemaid rahvuslikke tähtpäevi. Pööripäevad on olnud olulised paljudes kultuurides läbi ajaloo ning neid on tähistatud erinevate rituaalide ja pidustustega. Astronoomiliselt markeerivad pööripäevad suve ja talve algust, ehkki rahvapäraselt mõistetakse neid pigem kliimaaastaaegade keskpunktidena.

Etümoloogia

Liitsõna: pööri (pöörama) + päev. Viitab Päikese liikumise pöördepunktile taevalaotuses.

Kasutusnäited

Suvine pööripäev tähistab aasta pikeima päeva saabumist.
Talvisel pööripäeval on päevavalgust vaid mõned tunnid.
Muistsed rahvad tähistasid pööripäevi erinevate rituaalidega.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt