põlisrahvas
Põlisrahvas on rahvus või etniline rühm, kes on elanud teatud piirkonnas kõige kauem ning kelle kultuur, keel ja identiteet on selle piirkonnaga sügavalt seotud, sageli enne sinna tulnud hilisemate asukate saabumist.
Põlisrahvas on rahvus, etniline või kultuuriline rühm, kes on elanud teatud geograafilises piirkonnas kõige kauem ning kelle identiteet, kultuur, keel ja traditsioonid on selle maaga sügavalt seotud. Põlisrahvaste mõiste hõlmab tavaliselt rahvaid, kes elasid mingil territooriumil enne koloniseerimist, vallutamist või hilisemate asunike saabumist ning kes on sageli säilitanud oma eripärase kultuuri ja eluviisi vaatamata domineerivale ühiskonnale. Maailmas on ligikaudu 370-500 miljonit põlisrahva liiget, kes kuuluvad umbes 5000 erinevasse rahvusse. Tuntud näited on saamed Põhjamaades, inutid ja esimesed rahvad Kanadas ja Põhja-Ameerikas, aborigeenid Austraalias, maorid Uus-Meremaal ning paljud põlisrahvad Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Põlisrahvaste õigusi kaitseb ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon, mis võeti vastu 2007. aastal. Eestis loetakse eestlasi oma maa põlisrahvaks, samas kui saame on põlisrahvas laiemas Fennoskandia piirkonnas. Põlisrahvaste staatust iseloomustavad sageli erilised õigused oma maa, loodusvarade ja kultuuripärandi suhtes ning autonoomia teatud küsimustes.
Etümoloogia
Liitsõna: põlis (ammune, algne, iidne) + rahvas. Eesti keeles kasutusel 20. sajandil rahvusvahelise termini indigenous peoples vastena.
Kasutusnäited
Saamed on Lapimaa põlisrahvas, kellel on õigused traditsioonilisele põhjapõdrakasvatusele.
ÜRO deklaratsioon kaitseb põlisrahvaste õigust säilitada oma keelt ja kultuuri.
Austraalia põlisrahvas on elanud mandril üle 65 000 aasta.