magistritöö
Magistritöö on teadustöö, mille üliõpilane kirjutab ja kaitseb magistriõppe lõpus magistrikraadi saamiseks.
Magistritöö on akadeemiline lõputöö, mille koostamine ja kaitsmine on nõutav magistrikraadi omistamiseks kõrgkoolis. Tegemist on iseseisva teadusliku uurimusega, mis peab vastama kindlatele akadeemilistele nõuetele ning näitama üliõpilase võimet iseseisvalt teaduslikku uurimistööd teha. Magistritöö maht on tavaliselt 60-100 lehekülge, kuid see võib erialade lõikes erineda. Töö koosneb teoreetilisest ja sageli ka empiirilisest osast, sisaldab uurimisküsimust või -hüpoteesi, metoodikakirjeldust, analüüsi ja järeldusi. Töö kirjutamist juhendab tavaliselt juhendaja, kes on vastava eriala teadlane või õppejõud. Pärast töö valmimist toimub avalik kaitsmine, kus magistrant esitleb oma uurimust ning vastab retsensendi ja kaitsmiskomisjoni küsimustele. Eduka kaitsmise järel omandab lõpetaja magistrikraadi (magister artium, magister scientiarum või muu erialale vastav kraad). Eesti kõrgharidussüsteemis on magistriõpe teise astme kõrgharidus, mis eeldab tavaliselt eelnevat bakalaureusekraadi. Magistritöö eristub bakalaureusetööst suurema mahu, sügavama analüüsi ja kõrgema teadusliku taseme poolest.
Etümoloogia
Liitsõna: magister (ladina keeles 'õpetaja, meister') + töö. Magistrikraad pärineb keskaegsetest ülikoolidest.
Kasutusnäited
Ta kirjutas magistritöö eesti keele sõnajärje kohta.
Magistritöö kaitsmine toimub järgmise nädala kolmapäeval.
Pean magistritöö esimese peatüki järgmise kuu alguseks valmis saama.